Lapse unekvaliteet - magamine toas või õues?

Iga noor ema teab, et iga päev on mõjutatud sellest, kuidas laps magab. Kõik lapsed on erinevad ning kui emad jagavad kogemusi ja meenutavad oma põnnide magamisharjumusi, kerkivad koheselt esile mõtted – „laps oli hea unega“ või „laps magas halvasti“.

Uni on väikelaste jaoks elulise tähtsusega. Väljend „Laps kasvab magades“ on meile kõigile teada ja see võtab hästi kokku selle, kui vajalik on kvaliteetne uni. Lisaks kehalisele puhkusele, vajab ka aju ja närvisüsteem regulaarset puhkust. Peale sündimist magavad beebid enamuse osa oma päevast ja kasvades nende unevajadus väheneb. Une vajadus ja unetundide hulk tuleneb otseselt lapse kasvuvajadusest ning sellest, kuidas laps areneb. Ka sellest, kuidas lapse aktiivne närvikava teeb koostööd kehaliste funktsioonidega ning vastavalt sellele sõltub ka unevajadus.

Millest sõltub lapse unekvaliteet ning kas väikelaps magab paremini toas või õues?

Lapse unekvaliteet sõltub peamiselt ergutuselementidest. Öeldakse, et mida rohkem eredaid elamusi lapsel päeval kogeb, seda raskem on beebil hiljem uinuda. Selleks, et parandada uinumist, tuleb kaalult ühtlustada erutusprotsessid pidurdusprotsessidega. Unerutiin, unelaul, vankriga sõitmise hääl ja vibratsioonid, liikumine, vannis käimine, söömine on ühed enimkasutatud pidurdusprotsessid.

Lapsed, keda toidetakse veel rinnaga, on söömine üks suurimaid pidurdusprotsesse. Rinnaga toitmise käigus  laps uinub juba enne söömise lõppemist. Vannis käimine on üks lõõgastavamaid kogemusi beebile, sest soojas vees ujutamine meenutab neile emaüsas olemist. Pidurdusprotsesside pakkumine võimaldab lastel lihtsamini uinuda.

Paljudel juhtudel ajatatakse väljasõidud poodi, vanavanemate juurde sellele ajale, kui laps magab. Laps küll magab autos turvatoolis, kuid tema uni ei pruugi olla sügav. Selleks peab lapsevanem ise jälgima, kas ja kuidas laps autosõidu ajal uinub. Ja kui laps päeva ajal ringi tegutseb, kas ta väsib kiiremini, kui ta oleks maganud rahulikult toas või õues vankris. Samuti on oluline, kas lapsel on turvatoolis magades mugav ja turvaline. Beebimonitor.ee lehel on olemas ka põhjalik turvatoolide ostujuhend, loe seda siit. 

Kuid kas tõesti mõjub õues magamine paremini lapse unekvaliteedile?

Üldiselt eelistavad põhjamaade lapsevanemad eelistavad lapsi magama panna vankrisse õue, just sellel põhjusel et jahedamas ning hapnikuga rikastatud õhus magavad lapsed paremini ning nende unekvaliteet on parem. Üks parema une aktiveerijaid on ka magama mineku rutiin. Rutiini eesmärk on lastele välja kujundada magama mineku harjumus, et laps jääks ise magama. Õues magamise puhul on rutiin pea alati sama ning lihtsamini teostatav kui toas. Riietumine, vankrisõit, loodushääled või tänavamüra mõjuvad lapsele tuttavalt, kui see tegevus on järjepidev. Seega on ka harjumused lihtsamad tekkima.

Loe siit põhjalikku juhendit, kuidas valida lapseevankrit.

Talvel, mil temperatuur on madal ning õhk kuivem, on lapsel magama jäämine rohkem lihtsustatud kui suvel. Vankri sisetemperatuur on kõrgem kui väljaspool lapsevankrit. Tänapäevaste vankrite puhul on see eriti tuntav, sest vankrid on ehistatud selleks, et hoida ühtlasemat temperatuuri lapsevankri sees. Suvel, kui väline temperatuur on kõrgem ning õhk niiskem, on hingamiseks vajalik õhk lämbem ning uinumine raskem. Siiski väidavad teadlased, et õues magavate laste une kvaliteet on parem kui toas magavatel lastel.

Unetsüklid on olulised!

Une puhul on tegemist on kahte sorti tsüklitega. Ühe tsükli pikkuseks umbes 45 minutit. Kui esimene tsükkel on ületatud, saab inimene magada kauem ning REM unelt üle minna sügavasse unne. REM uni ehk rapid eye movement on kerge unefaas, mil inimene näeb und. Sel hetkel  liiguvad ka silmad laugude all. Sügavasse unne vajudes aeglustub inimese pulss, lõdvestub keha ning hingamine aeglustub. Inimene vajab just sügavat und, et end korralikult välja puhata. Segavate faktorite puhul jääb uni kergesse unefaasi ning ärgates ei tunne ei laps end puhanult. Laste puhul väljendub see rahulolematuse, nutu ja hilisema hüperaktiivse käitumisega.

Ära unusta ka lugeda beebimonitorite kohta. Beebimonitor aitab lapse und jälgida, samal ajal, kui sa ise teiste asjadega tegeled. Loe põhjalikku beebimonitoride juhendit siit.

Toas magades võib laps kogeda vaid esimest 45 minutilist und, ning ärgata juba varsti. Kuigi kodune õhkkond on rahulik, tunnetab laps igat liikumist ja häält ergemalt. Sel juhul tuleks eraldada segavad faktorid keskkonnast. Neist kõige tavalistemaks peetakse koerte haukumist toas, televiisori helid, kõrgendatud helid, telefonikõnele vastamine ja muud vestlused. Toas une parandamiseks sobib samuti tubade eelnev tuulutamine, unerutiini loomine, aga ka koos uinumine.

Lapse unekvaliteet sõltub paljudest asjadest. Päeval kogetud elamustest, une sügavusest ning magamisekohast. Põhjamaade arstid soovitavad oma lapsi panna õue magama nii palju kui võimalik, sest vabas õhus viibimine ja magamine aitab kaasa immuunsussüsteemi tugevnemisele, sügavama une soodustamisele ning lapsevanema tervise parandamisele (füüsilisele kui ka vaimsele). Hästi maganud laps on õnnelik laps ja ka lapsevanem tunneb end vanema rollis tugevamana ning õnnelikumalt. Psühholoogide soovitustest värsketele lastevanematele leiab tõeterasid, kus soovitatakse lapsi harjutada vankris magama juba varakult. Noored emad võivad tihtipeale vajuda depressiooni tänu magamata öödele, vähesele puhkusele ning raskustele, mis beebi kasvatamisel võivad esile kerkida. Füüsiline liikumine nagu vankriga jalutamine on imeline moodus tõsta õnnehormoone, isegi kui seda teha vaid 40 min päevas.

Ära unusta vankrisse panna beebimonitori, kui jätad lapse õue vankrisse üksi magama. Monitorid on loodud kasutamiseks igas keskkonnas ning seni kuni laps rahulikult vankris tudub, saad sina kui lapsevanem hoida silma peal oma tillukesel lapsekesel ka toas olles.